Nõukogu 25. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve.
Alates 1. augustist 2022 asendab määrust (EÜ) nr 2201/2003 ( Brüsseli IIa määrus) nõukogu määrus (EL) 2019/1111 (Brüsseli IIb määrus). Seda uut määrust kohaldatakse ainult 1. augustil 2022 või pärast seda abielusasjades või vanemliku vastutusega seoses algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes.
Brüsseli IIa määrust kohaldatakse edasi enne 1. augusti 2022 algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes, mis kuuluvad nimetatud määruse kohaldamisalasse. Lisateave Brüsseli IIa määruse kohta: teated ja e-vormid.
Brüsseli IIb määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, välja arvatud Taani.
Brüsseli IIb määrusega määratakse kindlaks, millise liikmesriigi kohtud on pädevad tegema otsuseid vanemliku vastutusega seotud küsimustes või abieluasjades, kui need sisaldavad rahvusvahelist elementi.
Lisaks nähakse sellega ette, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Kõik ühes liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud ja seal täitmisele pööratavad otsused täidetakse teistes liikmesriikides, ilma et oleks vaja täidetavaks tunnistamist (exequatur).
Lisaks täiendab ja tugevdab see 1980. aasta Haagi konventsiooni, määrates kindlaks normid, mis reguleerivad liikmesriikidevahelist koostööd vanema sooritatud lapseröövi korral.
Iga liikmesriik määrab kindlaks vähemalt ühe keskasutuse, kes on Brüsseli IIb määruse kohaldamisel kontaktpunktiks.
Brüsseli IIb määruses on nähtud ette üheksa tüüpvormi. Liikmesriikide teated Brüsseli IIb määruse kohta leiab siit.